Otse põhisisu juurde

Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus

 VÕRGU PLOBLEEM

Copyleft (copyleft) - põhimõte seisneb tarkvara vaba kasutamise tagamises. Autoriõiguse omanikud kasutavad copyleft'i mõistet, nii et igal pool maailmas on õigus kasutada, muuta ja levitada nii originaalteost kui ka sellest tuletatud teoseid ning keegi ei saa seda õigust piirata. Autoriõigus põhineb autoriõigusel: kui seadus ei anna autoritele mitmeid ainuõigusi, sealhulgas õigust lubada või keelata teistel oma teost kasutada, siis ei saa autor oma teose või selle levitamisele seada täiendavaid piiranguid tuletisinstrumendid.

Väga tugev (AGPL) - see litsents peab olema kohustuslik lähtekoodi avalikustamiseks, see tähendab, et kasutajatel peab olema võimalus oma eesmärgi saavutamiseks koodi luua. Samuti tuleb teha kõik muudatused. Selliste ressursside näited on: Diaspora, OpenStack, Cloud9IDE, OpenStack Nova, NuGet, Activiti BPM, SparkleShare, VoltDB, RapidFTR jne.

Tugev (GNU GPL) - see litsents võimaldab kasutajal tarkvara kasutada, kopeerida, jagada ja muuta. Samal ajal on litsentsi muutmine keelatud ja kõik värskendused peavad olema identsed - vastavalt algsele litsentsile. On vaja ette näha kõik muudatused ja märkida muud kuupäevad.

Nõrk (GNU LGPL, Mozilla Public License) - lihtsustatud tarkvarakomponentide kasutamisel järgmise kasutaja tarkvaras (copy paste). Peamine erinevus seisneb selles, et arendaja ei tohiks lähtekoodi avaldada. Selliste ressursside näited on: Mozilla Firefox, Mozilla Thunderbird Adobe, LibreOffice 4.0.

No copyleft (Apache, MIT, X11, BSD) - Nende litsentsidega peab igal juhul tarkvaraga kaasas olema selgitav dokumentatsioon, mis määratleb tarkvaraga seotud õigused. Näitena võiks tuua nii Google kui ka Facebook.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Arpanetist Facebookini - Interneti kujunemislugu

  IGAVENE JA UNUSTATUD Oma artiklis tahaksin mainida Interneti arengu olulisi aspekte või pigem projekte, mis on mõjutanud ja toimunud IT -tehnoloogiate loomisel. Muidugi oli paljudel projektidel vajalik panus, kuid mõned neist kaotasid oma tähtsuse ja asendati analoogidega. Samas on paljud meie ellu jäänud tänaseni. Nagu me teame, peetakse seda Intern -i loomise alguseks 1991. aastal, kuid seda, mis juhtus varem. Nüüd võime julgelt öelda, et kellegi jaoks pole saladus, mis on e-post. E-kirjade tekkimist saab aga jälgida aastast 1965, mil Noel Morris ja Tom van Vleck kirjutasid Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis (MIT) ühilduva ajajagamissüsteemi MAIL programmi. Käsk MAIL ise, mis on operatsioonisüsteemi sisse ehitatud, võimaldas CTSS -i kasutajatel saata üksteisele tekstisõnumeid sama arvuti piires. Täpsemalt oli see mõeldud konkreetsete kasutajaprobleemide lahendamiseks ja programmeerijatele ülesannete määramiseks. Kui käsk MAIL käivitati, loodi (või muudeti) MAIL BOX fail sõnumi a
Postita kommentaar
Lisateave

Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus

"KURI JA LAHKE POLITSEINIK" Selles artiklis tahaksin jagada oma kogemusi ja näiteid kasutatud saitide positiivsetest ja negatiivsetest näidetest. Tõenäoliselt tooksin positiivse näitena näiteks Swedbanki saidi. Nad teavad hästi, et nende kasutajad on täiesti erinevatest vanuserühmadest ja erinevate interneti kasutamise kogemustega inimesed. Seda saab õppida, sest kasutajal pole esimest korda Interneti kasutamisega probleeme. Veebikeskkond sisaldab palju infot, kuid kasutajal on selle esmakordne kasutamine siiski lihtne. Kogu menüü asub lehe ülaosas, sisselogimiste, kontaktide ja ülevaatega otse avalehel lehe keskel. Uudised ja muud artiklid asuvad lehe all. Swedbanki koduleht on tõhus ja meeldejääv, sest tehinguid saab teha kiiresti ning pärast ühekordset sooritamist saab järgmisel korral kõik selgeks ja kõik sujub. Loomulikult on veebikeskkond vigadeta, st. teave on alati õige ja "aktuaalne". Kui rääkida rahulolust, siis veebikeskkond on lihtne, tagasihoidlik ja ke
Postita kommentaar
Lisateave

Uus meedia...?

  TARK KASUTAJA Käesolevas artiklis tahaksin esile tuua meedia mõju ja positsiooni IT -ruumi arendamisel.Tõepoolest, IT-tehnoloogiate arenedes ei teki inimestel enam raskusi teabe otsimise ja vahetamisega nii enesearengu kui ka eluaja jooksul.Tõsi, sellel kõigel on oma plussid ja miinused. Meediaruum on väga suur ja seetõttu tahaksin rääkida konkreetselt uudistekanalist ja -portaalidest. Minu vaatevinklist ei ole ühiskonnal enam probleeme teabe leidmisega ega selle hankimisega. Iga olulist sündmust maailmas tuntakse poliitiliste, globaalsete probleemidena jne. Selles näen positiivset mõju kui inimõigust maailma üldpildi mõistmisel. Teisest küljest võib muidugi suure hulga teabevoogudes, nagu uudisteportaalides või sotsiaalvõrgustikes, komistada ebausaldusväärsete või väljamõeldud otsuste peale asjade tegeliku olukorra kohta. Ma arvan, et paljud on selle naljaga juba tuttavad, kui inimesed selle asemel, et minna spetsialisti juurde, otsivad Internetist teavet, et probleem ise lahendada
Postita kommentaar
Lisateave