Otse põhisisu juurde

Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus

 VÕRGU PLOBLEEM

Copyleft (copyleft) - põhimõte seisneb tarkvara vaba kasutamise tagamises. Autoriõiguse omanikud kasutavad copyleft'i mõistet, nii et igal pool maailmas on õigus kasutada, muuta ja levitada nii originaalteost kui ka sellest tuletatud teoseid ning keegi ei saa seda õigust piirata. Autoriõigus põhineb autoriõigusel: kui seadus ei anna autoritele mitmeid ainuõigusi, sealhulgas õigust lubada või keelata teistel oma teost kasutada, siis ei saa autor oma teose või selle levitamisele seada täiendavaid piiranguid tuletisinstrumendid.

Väga tugev (AGPL) - see litsents peab olema kohustuslik lähtekoodi avalikustamiseks, see tähendab, et kasutajatel peab olema võimalus oma eesmärgi saavutamiseks koodi luua. Samuti tuleb teha kõik muudatused. Selliste ressursside näited on: Diaspora, OpenStack, Cloud9IDE, OpenStack Nova, NuGet, Activiti BPM, SparkleShare, VoltDB, RapidFTR jne.

Tugev (GNU GPL) - see litsents võimaldab kasutajal tarkvara kasutada, kopeerida, jagada ja muuta. Samal ajal on litsentsi muutmine keelatud ja kõik värskendused peavad olema identsed - vastavalt algsele litsentsile. On vaja ette näha kõik muudatused ja märkida muud kuupäevad.

Nõrk (GNU LGPL, Mozilla Public License) - lihtsustatud tarkvarakomponentide kasutamisel järgmise kasutaja tarkvaras (copy paste). Peamine erinevus seisneb selles, et arendaja ei tohiks lähtekoodi avaldada. Selliste ressursside näited on: Mozilla Firefox, Mozilla Thunderbird Adobe, LibreOffice 4.0.

No copyleft (Apache, MIT, X11, BSD) - Nende litsentsidega peab igal juhul tarkvaraga kaasas olema selgitav dokumentatsioon, mis määratleb tarkvaraga seotud õigused. Näitena võiks tuua nii Google kui ka Facebook.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Uus meedia...?

  TARK KASUTAJA Käesolevas artiklis tahaksin esile tuua meedia mõju ja positsiooni IT -ruumi arendamisel.Tõepoolest, IT-tehnoloogiate arenedes ei teki inimestel enam raskusi teabe otsimise ja vahetamisega nii enesearengu kui ka eluaja jooksul.Tõsi, sellel kõigel on oma plussid ja miinused. Meediaruum on väga suur ja seetõttu tahaksin rääkida konkreetselt uudistekanalist ja -portaalidest. Minu vaatevinklist ei ole ühiskonnal enam probleeme teabe leidmisega ega selle hankimisega. Iga olulist sündmust maailmas tuntakse poliitiliste, globaalsete probleemidena jne. Selles näen positiivset mõju kui inimõigust maailma üldpildi mõistmisel. Teisest küljest võib muidugi suure hulga teabevoogudes, nagu uudisteportaalides või sotsiaalvõrgustikes, komistada ebausaldusväärsete või väljamõeldud otsuste peale asjade tegeliku olukorra kohta. Ma arvan, et paljud on selle naljaga juba tuttavad, kui inimesed selle asemel, et minna spetsialisti juurde, otsivad Internetist teavet, et...
Postita kommentaar
Lisateave

IT juhtimine ja riskihaldus

MEIE AJA IT-JUHID Kõigepealt tahaksin tutvustada Jeffrey Preston Bezost, maailma suurima veebipoe Amazon.com asutajat, mille väärtus on 94,4 miljardit dollarit. Jeff Bezos alustas oma garaažiäri ja teda on kirjeldatud kui väga üksikasjalikku juhti, kes soovib tunda kogu protsessi ja selle osi. Ta on ka sihikindel ja töökas, olles oma tegemistele väga lähedal. Tema huvid hõlmavad kosmosetööstust ja ajakirjandust. 2000. aastal lõi Bezos Blue Origin kosmosetööstuse agentuuri ja soovib reisida neile, kes soovivad kosmosesse minna. 2013. aastal ostis ta The Washington Posti. Need tegevused demonstreerivad ka tema ambitsioone, seega võib öelda, et Jeffrey Preston Bezos on juht, kellel on selge ettekujutus sellest, kuhu ta tahab jõuda, ja suudab seal juhtida kogu oma meeskonda. Teiseks, soovin tutvustada Mark Zuckerberg, kes  on Facebooki kaasasutaja. Tema suur juhtimisteekond sai alguse Harvardi ülikoolist, kus 2004. aastal käivitas Mark koos sõpradega veebisaidi, kus kasutajad said luua...
Postita kommentaar
Lisateave

Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini

ON AEG ARU SAADA Kuidas saada häkkeriks ja kes ta tegelikult on? Sellele küsimusele vastas tuntud Ameerika tarkvaraarendaja Eric S. Raymond oma raamatus How to Become a Hacker. Miks see vajalik on ja miks peaksin sellele pühendama terve raamatu. Kas on tõesti selge, kes see on? Otsustades meedia pealkirjade ja avaliku arvamuse järgi, on see seda väärt. Paljude jaoks tähistab see kontseptsioon kurjust. Klannist, kui lapsele selgitati, kes on kes, nii ühiskonnale: politseinik on hea, häkker on halb. Nii võetakse kokku arusaamatused ja selgitusvajadus.  Küll aga on näha, et teadmatus meedias näib tasapisi taanduma. Siin-seal tehakse juba vahet pahatahtlike kraaklejate ja aktiivsed ja mitmekülgsed häkkerid, kes uurivad, arendavad ja täiustavad erinevaid arvutisüsteeme. Viidatud dokument on lühike, hästi struktureeritud, konkreetne ja ladus lugemine sellest, mida üldse tähendab olla häkker ja millised on häkkerikultuuri püüdlused. See on omamoodi kirjalik kutse-eetika, mis on oma popula...
Postita kommentaar
Lisateave